четверг, 20 октября 2011 г.

ÜLESANNE VII

Kuidas valmis teine ülesanne ?

Raskelt, väga raskelt. Isisklikult mina pole üldse arvuti inimene. Ainult mõtlemine sellest, et ma pean arvutiga mingit spetsiifilist tööd tegema, paneb mind higistama ja paanitsema. Kuigi oli kogu töö protsess väga huvitav. Eriti huvitav oli loomulikult näha lõpptulemust.
Mina tegin oma kodulehe teemaks Itaalia. Kuna ma olen täielik Itaalia fänn, huvitab mind kõik, mis on selle riigiga seotud, olgu see siis kas negatiivne või positiivne. Ja tõelise fännina tahan ma ka teistega oma kinnisideed jagada. See oli ka üks aspektidest, miks ma just sellest teemast kirjutasin, kuna ma lootsin, et ka teised hakkavad armastama seda riiki samuti, nagu ka mina.

Tagasivaade kursusele

Kursus oli äärmiselt pingeline ( minu jaoks, kuna ma pole suur arvuti fänn). Iga kord sain ma teada midagi uut. Ja see oli väga tore. Minu teadmised arvutist kasvasid iga loenguga lihtsalt hüppeliselt. Praeguseks tunnen end juba tõelise IT spetsialistina ( naljaga pooleks loomulikult).
Ettepanekuteks võin välja tuua, et kodulehe juhend võiks olla põhjalikum ja punktidena välja toodud ( selliste jaoks nagu mina).
Samuti jäi vajaka õppejõu abist. See oli halb, et Teid, Sirje, ei olnud alati kohal. Isiklikult minu jaoks oleks see olnud tähtis.
See, et kohal ei pidanud käima, oli ka positiivseks aspektist. Kuna need, kes kõike iseseisvalt hästi oskavad teha võisid hinnata, et nad ei pidanud isa kohal käima.
Aga lõppkokkuvõttes võin ma öelda, et kursus oli tore ja õppejõud ei olnud meie suhtes liiga karm, mis oli samuti suureks plussiks.

Kokkuvõte kodulehe koostamisest

Viimaseks ülesandeks oli teha kokkuvõte viiendast ülesandest. Mina tegin kokkuvõtte koos Caritaga.
Kodulehe koostamine pole lihtne ülesanne, eriti aga veel selle jaoks, kellel ei ole varasemaid kogemusi ning kes kasutab arvutit vähe. Ka meile valmistas see teataval määral raskusi, ning Carita kasutas isegi kõrvalist abi.

Kodulehe valmistamiseks oli vaja kasutada Notepad´i. Abivahendina kasutasime me veebi ABC-d.

Kõik vajalik materjal oli seal olemas, kuigi tuli väga palju katsetusi teha ja pusida enne, kui jõudsime lõpptulemuseni. Materjal oli küll koostatud selleks, et algajad saaksid kodulehte teha, kuid esmalugemisel oli väga raske aru saada, mida täpselt on vaja teha.

Kodulehele laadisime me oma pildid ja tekstid laadisime me üles dropbox'st. 

Kokkuvõtteks võiksime öelda, et see juhend, mida me kasutama pidime, oleks võinud olla konkreetsem (oleks võinud olla punktide kaupa, mida peaks tegema, sest väga raske on jälgida sellist teksti, eriti veel, kui on palju mõisteid, millest on keeruline aru saada). Kodulehe valmistamine võttis meil seetõttu kaua aega ning pusimist oli palju. Ja lõpuks nägid mõned meist välja just sellistena 

Võrreldes kodulehe tegemisega oli teise inimese kodulehe analüüsimine lausa lillepidu. Kodulehe hindamisel kasutasime me kriteeriume, mida on võimalik lugeda siit. Nende kriteeriumite järgi oli väga hea hinnata kodulehte. Ilma nende kriteeriumiteta ei oleks me olnud suutelised nii põhjalikult kirjutama.

Negatiivne teise kodulehe hindamise juures oli see, et väga raske on kirjutada negatiivseid asju hea sõbra kodulehe kohta. Meist keegi ei taha ju teisele midagi ette heita, kui me oleme kogenud, kui palju vaeva me käik nägema pidime.

Teiste kodulehed meile meeldisid ning väga tore oli vaadata, et inimesed ise tegid seda. Ka endale oli üllatus, et me lõppkokkuvõttes nii keerulise asjaga valmis saime. Kõigil olid väga toredad ideed ja ilusad pildid.

Mina hindasin Jaanika ja Carita hindas Miina kodulehte. Mõlemad kodulehed olid ilusa disainiga ja toredate piltidega. Ka kirjastiilid olid loetavad ning mõlemal kodulehel olid kolm lehte omavahel lingitud, mis tegi liikumise nendel lehtedel väga mugavaks.











четверг, 6 октября 2011 г.

Ülesanne VI

Facebook it is !
Mis on Facebook ?

Facebook on sotsiaalne võrgustik, mis on mõeldud selleks, et ühendada omavahel sõpru, tuttavaid ja pereliikmeid. Praeguseks on see suurim sots.võrgustik, mille autor on MySpace looja. Facebook asustati 2004 aastal Mark Zuckerberg´i poolt ja tema algne nimi oli "thefacebook".
On olemas ka film selle võrgustiku loomisest. Selle nimi on The social network.



Praegu võib Facebookiga liituda igaüks, luues endale isikupärase profiili koos fotode ja videotega. Facebooki põhilisteks osadeks on : profiil, sõbrad, võrgustikud ja postkast. Lisaks on olemas ka erinevad rakendused (applications). Facebooki kasutaja avalehel jookseb üks põhilistest kasutajaliidese eripäradest : reaalajas uuenev infovoog. Eriliseks teeb Facebook`i see, et kasutajalt saavad seinalt seinale kirjutada ning lugeda teiste postitusi ning erinevalt tesitest taolistest võrgustikest pakub Facebook erinevate mängude mängimise ja testide tegemise võimalust. Facebookis tekib ka tihtipeale tehnilisi uuendusi.


Üks huvitav artikkel Facebook´i kohta :

Maailma populaarseimat sotsiaalvõrgustikku on viimasel ajal rünnatud ja õrritatud just privaatsuse küsimustesse lodeva suhtumise pärast. Viimaks võeti vaevaks anda oma 750 miljonile kasutajale selge ja lihtne võimalus oma privaatsussätteid kiirelt kehtestada ning muuta.

Kui seni kehtis kord, et iga su sõber võis sind mõne peopildiga seostada ehk tag'ida, siis nüüd tuleb sul selle tag'i laivi minemine ise kinnitada. Nii et välistub võimalus, et peole järgneval hommikul avastad õõvastusega, kuidas sõbrad ja töökaaslased läinudöiseid fotoülesvõtteid su kentsakatest ja piinlikest tegevustest agaralt kommenteerivad ning nende üle irvitavad. Teisisõnu üritab Facebook nõnda vähendada iga kolmandat noort kimbutavat küberpiinlikkust, vahendab Reuters.

Lisaks lubab Facebook täna ilmuvas menüüs iga foto või teate jaoks, mis oma seinale postitate, valida konkreetse publiku. Laete üles foto enda koduloomast, näeb seda teie soovil ja seadmisel vaid teie perekond. Uuest tootest tehtud pildi saate aga kõigile töökaaslastele ilmsiks teha, jättes oma õe ja vanemad sellest spämmist priiks jne.


3 põhjust, miks inimesed ei suuda Facebookist lahkuda


Mitmed Facebooki kasutajad on otsustanud oma konto kustutada. Või õigemini… deaktiveerida. Mõni ütleb, et on väsinud Facebookist, teine ütleb, et see võtab liiga palju aega, kolmas teeb seda lihtsalt protestiks ja tähelepanu tõmbamiseks. Seda peamiselt järgneval kolmel põhjusel:
Inimesed kasutavad Facebooki, kuna nende sõbrad seda teevad

Facebooki põhifunktsioon on anda inimestele võimaluse suhelda oma sõpradega virtuaalsel teel. Kui su sõpru seal ei ole, ei ole sul ka kellegagi suhelda. Samas on jube jama olla ainuke inimene sõpruskonnast, kes jääb suhtlusest välja – meil kõigile on ju sotsiaalne elu oluline.
Meie ego ei luba Facebooki maha jätta

Jagame Facebooki kaudu infot, mis meile on oluline ja mida arvame, et ka sõpradele võib meeldida. Räägime oma elust, jagame oma pilte, väljendame oma arvamust – seda kõike sellepärast, et arvame, et meie sõpradele läheb see korda. Ja lähebki. Kuid olen veendunud, et ka meile endile läheb see korda, kui saame ennast maailmaga jagada ja saada sellele positiivset tagasisidet.
See on hiiglama hea meelelahutus!

Kui palju sa päevas Facebooki peale kulutad? Eestlaste kohta ei oska täpselt öelda, aga USAs kulutavad inimesed Facebooki peale juba palju rohkem aega kui näiteks Google’i ja Yahoo peale. Ja see aeg, mis seal kulutatakse, pikeneb kogu aeg. Miks see nii on?

Arvan, et peale selle, et saab inimestega suhelda, on Facebook lihtsalt äärmiselt heaks meelelahutusallikaks. Kõikvõimalikud aplikatsioonid, mängud, videod, auhinnamängud jne – viise huvitavalt meelt lahutada on küll ja küll. Pole siis ime, et ka töö ajal inimesed igavusest ennast Facebooki unustavad.

Mul on üksikud tuttavad, kes on otsustanud Facebookiga lõpparved teha. Nad kõik tegid seda ja nad kõik on nüüd tagasi.

Ülesanne V

Ma analüüsisin Jaanika kodulehte. Need on minu analüüsi tulemused :
1. Kõik kolm lehte valideerusid
2. Lehe struktuur vastab standartitele
3. Graafiline materjal on varustatud alternatiivtekstiga
4. Viited pole arusaadavad
Üldmulje jäi hea. Väga meeldib kujundus (rahustav vätv ja meeldiv on vaadata). Meeldib ka see, et leht on varustatud paljude linkidega, mis sobivad just neile, kes tahavad saada antud teemal lisamaterjali ja inspiratsiooni. Tubli töö, Jaanika !





вторник, 4 октября 2011 г.

Võrdlus


Punktkirjaprinteri ja punktkirjaklaviatuuri võrdlus

Punktkirjaprinter
Punktkirjaprinter (braille’ printer), inglise keeles braille embosser.
Ka nägemispuudega inimesed soovivad lugeda. Nende jaoks on väljatöötatud punktkirjaprinter, mis „prindib“ spetsiaalselt pimedatele mõeldud teksti. Palju punktkirjaprinterid vajavad erilist paberit, mille servad on mulgustatud ja mis on volditud lindina. Punktkirjaprinter teeb üsna kõvat lärmi (kuni 80 db osade mudelite puhul).
Tuntumad seadmed: Indexbasic, IndexEverest, Versapoint
Plussid : seadme väiksed mõõdud ja mobiilsus, paremad mudelid suudavad väljastada ka lihtsamat graafikat, printerit on lihtne kasutada ja seadistada.
Miinused : lärmakas, enamasti vajab eripaberit, kallis, raskesti kättesaadav (pole piisavalt eksemplare).
Pilt

Punkkirjaklaviatuur
Punktkirjaklaviatuur on arendatud Perkinsi tüüpi punktkirja-trükimasinast (vt pilti). See kujutab endast nn akordklaviatuuri (klahve vajutatakse erinevalt tavapärasest arvutiklaviatuurist või kirjutusmasinast korraga) 6 või 8 põhiklahviga (vastavalt kasutatava punktkirja tüübile), millele lisanduvad mõned juhtklahvid.
Plussid : lisaklahvid, parem mobiilsus.
Miinused : kõrge hind , erineb tugevalt tavaklaviatuurist.
Pilt

Kokkuvõte : mõlemad on väga kasulikud erivajadusega inimese töö lihtsustamise osas. Muidugi kallis hind on mõlema puhul oluliseks miinuseks ( minu isiklik arvamus on selline). Aga aeg möödub ja ka uuenduslik tehnoloogia muutub odavamaks. Loodame, et see juhtub ka nende tehnoloogiate puhul ja varsti.



Kasutatud allikad :

1. akadeemia.kakupesa.net/rss/arhiiv/HEVI/loengud/loeng4ko.odp
2. http://hindrekvent.blogspot.com/
3. http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed/Tugitehnoloogia

четверг, 22 сентября 2011 г.

Essee


IT ja erivajadus

Kass ja televiisor. Inimene ja lepatriinu. Taldrik ja kapsas. Mis on nende sõnade vahel ühist ? esmapilgul tundub, et mitte midagi. Samuti nagu ka infotehnoloogia ja erivajaduse mõistete vahel. Kuid kas see vastab tõele ? Ka tõesti pole midagi, mis seob need kaks erimõistet ühte loogilisse lausesse ?
Esiteks vaatleme neid kahte mõistet eraldi.
Infotehnoloogia ( information technology)-üldine termin info kogumiseks, säilitamiseks ja töötlemiseks kasutatavate tehnoloogiliste lahenduste kohta, hõlmab arvutitehnikat koos vastava tarkvara ja oksusteabega (Kikkas 1998 : 54).
Kuna pole olams ühtset erivajaduse definitsiooni, siis üritan ma seda ise defineerida. Erivajadus on füüsiline, vaimne ja sotsiaalne kõrvalekalle normist, mis eeldab erinevat lähenemist ja erinevate õppimis- ja õpetamisstrateegiate kasutamist, mis hõlvustaks erivajadusega inimese õppimist.
Kuna erivajadus eeldab erilist lähenemist, siis tekib juba mingi seos infotehnoloogiaga. Nimelt on infotehnoloogia üks vahenditest, mis kergendavad erivajadustega õpilaste tööd. Aga kuidas ? Kõige kergem näide tuleb seoses düspraksiaga. Düspraksia on motoorika ja koordinatsioonihäire, mis muuhulgas tähendab ka seda, et lapsel on raskesti loetav käekiri. Järelikult võib õpetaja lubada sellel õpilasel teha kirjalikku töid arvutis, et sellega kergendada nii lapse, kui ka enda tööd.
On olemas ka erisugused arvutiprogrammid erivajadustega inimeste jaoks. Liikumispuudega õpilaste jaoks on olemas  hiiri/joysticke ja käetugesid, käehoidjaid, spetsiaalseid töölaudu ning -toole, klaviatuuride katted, aga ka kõnesüntesaatoreid, kui puue on väga raske. Liikumispuudega inimestele on olulised ka sülearvutid, mis on lauaarvutist funktsionaalsemad tööasendi leidmisel ning ühtlasi võimaldavad töötamist ka  koduvälises keskkonnas, näiteks koolis, kui õpilane ei saa konspekteerida, küll aga saab õppematerjali internetist alla laadida (Ruussaar, Kaljund, Joons 2006 : 23).
Loomulikult on see vaid mõni näide neist tehnoloogilistest abivahenditest, mis on olemas. Rääkimata veel helikirjast, punktkirjast, veebikaamerast, ekraanipildi disain (vaegnägija jaoks) ja palju muud.
Tulime järeldusele, et näiliselt erinevate asjade vahel võib olla täiesti loogiline seos. Animal Planetist näeb erinevaid kaslasi. Lastele meeldib lepatriinudega mängida. Kapsast süüakse taldriku pealt. Infotehnoloogia on erivajadustega inimeste suur sõber. Eks muidugi on selles vallas veel palju tööd teha ja õpetajaid endid koolitada, kuidas nad muidu saavad lapsi aidata, kui neil ei ole sellest kõigest mingit aimu. See tähendab, et tööd on veel palju teha, mis nõuab palju pingutamist ja vaevanägemist. Kuid see kõik tasub end ära, kui me näeme naeratust erivajadusega laste siul, kui nad oma töödega hästi hakkama saavad tänu infotehnoloogia kasutamisele.
Aga kui pöörduda minu küsimuse poole ? Mis seob infotehnoloogia ja erivajaduse mõisted ühte loogilisse lausesse ? Vastusena kasutan Kaido Kikkase sõnu „ Infotehnoloogilised lahendused on leidnud kindla koha ka puuetega inimeste rehabilitatsioonis ja eripedagoogikas, pakkudes laialdasi võimalusi ka nende inimeste ühiskonda integreerimiseks, kelle puhul seda varasemal ajal peeti võimatuks.“ (Kikkas 1998 : 54).
Kasutatud kirjandus

1. Kikkas K. (1998). Infotehnoloogiasõnastik eripedagoogidele. Tallinn : TTÜ Rehabilitatsioonitehnoloogia labor.