IT ja erivajadus
Kass ja televiisor. Inimene ja lepatriinu. Taldrik ja kapsas. Mis on nende sõnade vahel ühist ? esmapilgul tundub, et mitte midagi. Samuti nagu ka infotehnoloogia ja erivajaduse mõistete vahel. Kuid kas see vastab tõele ? Ka tõesti pole midagi, mis seob need kaks erimõistet ühte loogilisse lausesse ?
Esiteks vaatleme neid kahte mõistet eraldi.
Infotehnoloogia ( information technology)-üldine termin info kogumiseks, säilitamiseks ja töötlemiseks kasutatavate tehnoloogiliste lahenduste kohta, hõlmab arvutitehnikat koos vastava tarkvara ja oksusteabega (Kikkas 1998 : 54).
Kuna pole olams ühtset erivajaduse definitsiooni, siis üritan ma seda ise defineerida. Erivajadus on füüsiline, vaimne ja sotsiaalne kõrvalekalle normist, mis eeldab erinevat lähenemist ja erinevate õppimis- ja õpetamisstrateegiate kasutamist, mis hõlvustaks erivajadusega inimese õppimist.
Kuna erivajadus eeldab erilist lähenemist, siis tekib juba mingi seos infotehnoloogiaga. Nimelt on infotehnoloogia üks vahenditest, mis kergendavad erivajadustega õpilaste tööd. Aga kuidas ? Kõige kergem näide tuleb seoses düspraksiaga. Düspraksia on motoorika ja koordinatsioonihäire, mis muuhulgas tähendab ka seda, et lapsel on raskesti loetav käekiri. Järelikult võib õpetaja lubada sellel õpilasel teha kirjalikku töid arvutis, et sellega kergendada nii lapse, kui ka enda tööd.
On olemas ka erisugused arvutiprogrammid erivajadustega inimeste jaoks. Liikumispuudega õpilaste jaoks on olemas hiiri/joysticke ja käetugesid, käehoidjaid, spetsiaalseid töölaudu ning -toole, klaviatuuride katted, aga ka kõnesüntesaatoreid, kui puue on väga raske. Liikumispuudega inimestele on olulised ka sülearvutid, mis on lauaarvutist funktsionaalsemad tööasendi leidmisel ning ühtlasi võimaldavad töötamist ka koduvälises keskkonnas, näiteks koolis, kui õpilane ei saa konspekteerida, küll aga saab õppematerjali internetist alla laadida (Ruussaar, Kaljund, Joons 2006 : 23).
Loomulikult on see vaid mõni näide neist tehnoloogilistest abivahenditest, mis on olemas. Rääkimata veel helikirjast, punktkirjast, veebikaamerast, ekraanipildi disain (vaegnägija jaoks) ja palju muud.
Tulime järeldusele, et näiliselt erinevate asjade vahel võib olla täiesti loogiline seos. Animal Planetist näeb erinevaid kaslasi. Lastele meeldib lepatriinudega mängida. Kapsast süüakse taldriku pealt. Infotehnoloogia on erivajadustega inimeste suur sõber. Eks muidugi on selles vallas veel palju tööd teha ja õpetajaid endid koolitada, kuidas nad muidu saavad lapsi aidata, kui neil ei ole sellest kõigest mingit aimu. See tähendab, et tööd on veel palju teha, mis nõuab palju pingutamist ja vaevanägemist. Kuid see kõik tasub end ära, kui me näeme naeratust erivajadusega laste siul, kui nad oma töödega hästi hakkama saavad tänu infotehnoloogia kasutamisele.
Aga kui pöörduda minu küsimuse poole ? Mis seob infotehnoloogia ja erivajaduse mõisted ühte loogilisse lausesse ? Vastusena kasutan Kaido Kikkase sõnu „ Infotehnoloogilised lahendused on leidnud kindla koha ka puuetega inimeste rehabilitatsioonis ja eripedagoogikas, pakkudes laialdasi võimalusi ka nende inimeste ühiskonda integreerimiseks, kelle puhul seda varasemal ajal peeti võimatuks.“ (Kikkas 1998 : 54).
Kasutatud kirjandus
1. Kikkas K. (1998). Infotehnoloogiasõnastik eripedagoogidele. Tallinn : TTÜ Rehabilitatsioonitehnoloogia labor.
Huvitav essee, kuid kuhu jäid erinevad IT rollid, meditsiin ja erivajadus, mida mõeldakse siinkohal taastusravi all?
ОтветитьУдалить